Uudised - olümpiajooksuradade pinnakatte ehituse areng

AjaluguOlümpiajooksurajadpeegeldab laiemaid trende sporditehnoloogias, ehituses ja materjalides. Siin on üksikasjalik ülevaade nende arengust:

Olümpiajooksurajad tuhast polüuretaanist

Muistsed olümpiamängud

- Varased rajad (umbes 776 eKr):Kreekas Olümpias toimunud algsetel olümpiamängudel oli üksainus ala, mida kutsuti staadionijooksuks ja mis oli umbes 192 meetri pikkune. Rada oli lihtne ja sirge kruusatee.

Kaasaegsed olümpiamängud

- 1896. aasta Ateena olümpiamängud:Esimestel tänapäevastel olümpiamängudel oli Panathenaic staadionil jooksurada, sirge 333,33 meetri pikkune killustikust ja liivast rada, mis sobis erinevateks võistlusteks, sealhulgas 100 m, 400 m ja pikemateks distantsideks.

20. sajandi algus

- 1908. aasta Londoni olümpiamängud:White City staadioni rada oli 536,45 meetrit pikk ja sellel oli tuhapind, mis pakkus ühtlasemat ja kulumiskindlamat jooksupinda kui kruus. See tähistas tuharadade kasutamise algust kergejõustikus.

20. sajandi keskpaik

- 1920.–1950. aastad:Algas radade mõõtmete standardiseerimine, kusjuures kõige levinumaks pikkuseks sai 400 meetrit, kasutades tuha- või savikatteid. Rajad märgistati, et tagada võistluse õiglus.

- 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängud:Melbourne'i kriketiväljaku rada oli tehtud kokkupressitud punastest tellistest ja mullast, mis viitab ajastu eksperimenteerimisele erinevate materjalidega sooritusvõime parandamiseks.

Sünteetiline ajastu

- 1968. aasta Mehhiko olümpiamängud:See oli oluline pöördepunkt, kuna rada valmistati sünteetilisest materjalist (tartanrada), mille tutvustas ettevõte 3M. Sünteetiline pind pakkus paremat haarduvust, vastupidavust ja ilmastikukindlust, parandades oluliselt sportlaste sooritusvõimet.

20. sajandi lõpus

-1976. aasta Montreali olümpiamängudRada oli täiustatud sünteetilise pinnaga, millest sai uus standard professionaalsetele radadele kogu maailmas. Sel ajastul tehti olulisi parandusi radade disainis, keskendudes sportlaste ohutusele ja sooritusvõimele.

Modernsed rajad

- 1990. aastatest tänapäevani: Kaasaegsed olümpiarajad on valmistatud täiustatud polüuretaanil põhinevatest sünteetilistest materjalidest. Pinnad on loodud optimaalse jõudluse tagamiseks ning pehmendusega, et vähendada jooksjate liigestele avalduvat mõju. Need rajad on standardiseeritud 400 meetri pikkuseks, kaheksa või üheksa rajaga, igaüks 1,22 meetrit lai.

- 2008. aasta Pekingi olümpiamängudRahvusstaadionil, tuntud ka kui Linnupesa, oli tipptasemel sünteetilise kattega rada, mis oli loodud soorituse parandamiseks ja vigastuste minimeerimiseks. Need rajad sisaldavad sageli tehnoloogiat sportlaste aegade ja muude näitajate täpseks mõõtmiseks.

Tehnoloogilised edusammud

-Nutikad rajad:Uusimate edusammude hulka kuulub nutika tehnoloogia integreerimine koos sisseehitatud anduritega, mis jälgivad reaalajas sooritusnäitajaid, nagu kiirus, vaheajad ja sammupikkus. Need uuendused aitavad treeningul ja soorituse analüüsimisel.

Keskkonna- ja säästev areng

- Keskkonnasõbralikud materjalid:Samuti on tähelepanu keskpunktis jätkusuutlikkus, kus keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke materjale ja ehitustehnikaid. Taaskasutatavad materjalid ja säästvad tootmisprotsessid on muutumas üha tavalisemaks. Näiteks tehases valmistatud kummist jooksurajad.

Eelmonteeritud kummist jooksuradade parameetrid

Spetsifikatsioonid	Suurus
Pikkus	19 meetrit
Laius	1,22–1,27 meetrit
Paksus	8–20 mm
Värv: Palun vaadake värvikaarti. Erivärvid on samuti läbiräägitavad.

Eelvalmistatud kummist jooksuraja värvikaart

Eelmonteeritud kummist jooksuraja konstruktsioonid

https://www.nwtsports.com/professional-wa-certificate-prefabricated-rubber-running-track-product/

Eelvalmistatud kummist jooksuraja üksikasjad

Kulumiskindel kiht

Paksus: 4 mm ± 1 mm

Kärgstruktuuriga turvapadja struktuur

Ligikaudu 8400 perforatsiooni ruutmeetri kohta

Elastne aluskiht

Paksus: 9 mm ± 1 mm

Eelmonteeritud kummist jooksuraja paigaldus

1. Vundament peaks olema piisavalt sile ja liivavaba. Lihvige ja tasandage see. Veenduge, et see ei ületaks ± 3 mm, mõõdetuna 2 m sirgjoonega.

4. Kui materjalid saabuvad ehitusplatsile, tuleb eelnevalt valida sobiv paigutuskoht, et hõlbustada järgmist transporditoimingut.

7. Vundamendi pinna puhastamiseks kasutage fööni. Kraabitav ala peab olema kividest, õlist ja muust prahist vaba, mis võib nakkuvust mõjutada.

10. Pärast iga 2-3 joone paigaldamist tuleks teha mõõtmisi ja kontrolle, võttes arvesse ehitusjoont ja materjali tingimusi ning rullitud materjalide pikisuunalised vuugid peaksid alati olema ehitusjoonel.

2. Asfaltbetooni tühimike tihendamiseks kasutage vundamendi pinda polüuretaanpõhisel liimil. Madalamate kohtade täitmiseks kasutage liimi või veepõhist alusmaterjali.

5. Vastavalt igapäevasele ehituskasutusele paigutatakse saabuvad rullitud materjalid vastavatesse piirkondadesse ja rullid laotatakse vundamendi pinnale.

8. Kui liim on kraabitud ja peale kantud, saab valtsitud kummiraja vastavalt sillutise ehitusjoonele lahti voltida ning liides aeglaselt valtsitakse ja ekstrudeeritakse, et see liimiks.

11. Pärast kogu rulli kinnitamist tehakse rulli paigaldamisel allesjäänud kattuval alal põikiõmbluslõikus. Veenduge, et põikiõmbluste mõlemal küljel oleks piisavalt liimi.

3. Remonditud vundamendi pinnal kasutage teodoliidi ja terasjoonlauda, et leida rullmaterjali sillutise ehitusjoon, mis toimib jooksuraja indikaatorjoonena.

6. Ettevalmistatud komponentidega liim tuleb korralikult läbi segada. Segamisel kasutage spetsiaalset segamislaba. Segamisaeg ei tohiks olla lühem kui 3 minutit.

9. Liimitud mähise pinnal kasutage spetsiaalset tõukurit, et mähis lamedamaks muuta, et eemaldada mähise ja vundamendi vahele liimimisprotsessi käigus jäänud õhumullid.

12. Pärast punktide täpsuse kontrollimist kasutage jooksuraja joonte pihustamiseks professionaalset märgistusmasinat. Pihustamisel järgige rangelt täpseid punkte. Joonistatud valged jooned peaksid olema selged ja krõbedad, ühtlase paksusega.

Kokkuvõte

Olümpiajooksuradade areng on peegeldanud edusamme materjaliteaduses ja inseneriteaduses ning kasvavat arusaama sportlikust sooritusvõimest ja ohutusest. Alates lihtsatest muldradadest Vana-Kreekas kuni kõrgtehnoloogiliste sünteetiliste pindadeni tänapäevastel staadionidel on iga areng aidanud kaasa kiirematele, ohutumatele ja järjepidevamatele võistlustingimustele sportlastele kogu maailmas.

Postituse aeg: 19. juuni 2024