Olümpia jooksurada pinnaehituse areng

AjaluguOlümpia jooksurajadpeegeldab sporditehnoloogia, ehituse ja materjalide laiemaid suundumusi. Siin on üksikasjalik ülevaade nende arengust:

Olümpia jooksurajad tuhast polüuretaanist

Muistsed olümpiamängud

   - Varased rajad (umbes 776 eKr):Algsetel olümpiamängudel, mis peeti Kreekas Olümpias, oli umbes 192 meetri pikkune sündmus nimega staadionijooks. Rada oli lihtne sirge pinnasega rada.

Kaasaegsed olümpiamängud

   - 1896 Ateena olümpiamängud:Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel oli Panathenaici staadionil jooksurada, killustikust ja liivast valmistatud sirge 333,33 meetri pikkune rada, mis sobib erinevateks võistlusteks, sealhulgas 100 m, 400 m ja pikemad distantsid.

20. sajandi algus

    – 1908. aasta Londoni olümpiamängud:Valge linna staadioni rada oli 536,45 meetrit pikk ja sisaldas tuhapinda, mis andis ühtlasema ja andestavama jooksupinna kui mustus. See tähistas tuharadade kasutamise algust kergejõustikus.

20. sajandi keskpaik

- 1920-1950ndad:Algas rööbastee mõõtmete standardimine, kusjuures levinumaks pikkuseks sai 400 meetrit tuha- või savipinnaga. Rajad olid tähistatud, et tagada ausus konkurentsis.

– 1956. aasta Melbourne’i olümpiamängud:Melbourne'i kriketiväljaku rada oli valmistatud kokkusurutud punasest tellistest ja mullast, mis viitab ajastul katsetatud erinevate materjalidega jõudluse parandamiseks.

Sünteetiline ajastu

- 1968. aasta Mexico City olümpiamängud:See oli oluline pöördepunkt, kuna rada oli valmistatud sünteetilisest materjalist (Tartan rada), mille tutvustas 3M Company. Sünteetiline pind tagas parema veojõu, vastupidavuse ja ilmastikukindluse, parandades oluliselt sportlaste sooritusvõimet.

20. sajandi lõpp

-1976. aasta Montreali olümpiamängud: Rajal oli täiustatud sünteetiline kate, millest sai kogu maailmas professionaalne radade uus standard. Sellel ajastul tehti rajakujunduses olulisi parandusi, keskendudes sportlaste ohutusele ja jõudlusele.

Kaasaegsed rajad

    - 1990ndad - praegune: Kaasaegsed olümpiarajad on valmistatud täiustatud polüuretaanil põhinevatest sünteetilistest materjalidest. Pinnad on loodud optimaalseks jõudluseks, pehmendusega, et vähendada mõju jooksjate liigestele. Need rajad on standardiseeritud pikkusega 400 meetrit, kaheksa või üheksa rajaga, millest igaüks on 1,22 meetrit lai.

  – 2008. aasta Pekingi olümpiamängud: Rahvusstaadionil, tuntud ka kui Linnupesa, oli tipptasemel sünteetiline rada, mis on loodud soorituse parandamiseks ja vigastuste minimeerimiseks. Need rajad sisaldavad sageli tehnoloogiat, mis võimaldab täpselt mõõta sportlaste aegu ja muid näitajaid.

Tehnoloogilised edusammud

-Nutikad rajad:Viimased edusammud hõlmavad nutika tehnoloogia integreerimist koos sisseehitatud anduritega, et jälgida reaalajas jõudlusmõõdikuid, nagu kiirus, vaheajad ja sammu pikkus. Need uuendused aitavad koolitusel ja tulemuslikkuse analüüsimisel.

Keskkonna- ja säästvad arengud

    - Keskkonnasõbralikud materjalid:Fookus on nihkunud ka jätkusuutlikkusele, kasutades keskkonnasõbralikke materjale ja ehitustehnikaid, et vähendada keskkonnamõju. Taaskasutatavad materjalid ja jätkusuutlikud tootmisprotsessid muutuvad üha tavalisemaks. Näiteks monteeritav kummist jooksurada.

tartanraja pealekandmine - 1
tartanraja pealekandmine - 2

Kokkupandavad kummist jooksuraja parameetrid

Tehnilised andmed Suurus
Pikkus 19 meetrit
Laius 1,22-1,27 meetrit
Paksus 8 mm - 20 mm
Värv: vaadake värvikaarti. Erivärv ka kokkuleppel.

Kokkupandavad kummist jooksuraja värvikaart

toote kirjeldus

Kokkupandavad kummist jooksuraja konstruktsioonid

https://www.nwtsports.com/professional-wa-certificate-prefabricated-rubber-running-track-product/

Kokkupandavad kummist jooksuraja detailid

jooksuradade tootjad1

Kulumiskindel kiht

Paksus: 4mm ±1mm

jooksurada tootjad2

Kärgstruktuuriga turvapadja struktuur

Ligikaudu 8400 perforatsiooni ruutmeetri kohta

jooksurada tootjad3

Elastne aluskiht

Paksus: 9mm ±1mm

Kummist jooksuraja paigaldamine 1
Kummist jooksuraja paigaldamine 2
Kummist jooksuraja paigaldamine 3
1. Vundament peaks olema piisavalt sile ja ilma liivata. Selle lihvimine ja tasandamine. Veenduge, et see ei ületaks ± 3 mm, mõõdetuna 2 m sirgetega.
Kummist jooksuraja paigaldamine 4
4. Kui materjalid saabuvad objektile, tuleb järgmise transporditoimingu hõlbustamiseks eelnevalt valida sobiv paigutuskoht.
Kummist jooksuraja paigaldamine 7
7. Kasuta vundamendi pinna puhastamiseks fööni. Kraabitav ala peab olema vaba kividest, õlist ja muust prahist, mis võib liimimist mõjutada.
Kummist jooksuraja paigaldamine 10
10. Pärast iga 2-3 liini paigaldamist tuleb teostada mõõtmised ja ülevaatused, lähtudes ehitusjoonest ja materjalitingimustest ning mähismaterjalide pikivuugid peavad olema alati ehitusjoonel.
2. Asfaltbetooni vahede tihendamiseks kasutage vundamendi pinna tihendamiseks polüuretaanipõhist liimi. Madalate alade täitmiseks kasutage liimi- või veepõhist alusmaterjali.
Kummist jooksuraja paigaldamine 5
5. Vastavalt igapäevasele ehituskasutusele paigutatakse sissetulevad rullmaterjalid vastavatele aladele ja rullid laotatakse vundamendi pinnale.
Kummist jooksuraja paigaldamine 8
8. Liimi kraapimisel ja pealekandmisel saab valtsitud kummist rööbastee vastavalt sillutise ehitusjoonele lahti voltida ning liidese valtsitakse aeglaselt ja pressitakse liimimiseks välja.
Kummist jooksuraja paigaldamine 11
11. Kui kogu rull on fikseeritud, lõigatakse rulli paigaldamisel reserveeritud kattuval osal põikiõmblus. Veenduge, et põikvuukide mõlemal küljel oleks piisavalt liimi.
3. Remonditud vundamendi pinnal leidke teodoliidi ja terasjoonlaua abil rullmaterjali sillutise ehitusjoon, mis toimib jooksuraja indikaatorina.
Kummist jooksuraja paigaldamine 6
6. Valmistatud komponentidega liim tuleb täielikult segada. Segamisel kasutage spetsiaalset segamislaba. Segamisaeg ei tohiks olla lühem kui 3 minutit.
Kummist jooksuraja paigaldamine 9
9. Liimitud mähise pinnal kasutage spetsiaalset tõukurit mähise tasandamiseks, et kõrvaldada õhumullid, mis jäävad mähise ja vundamendi vahele.
Kummist jooksuraja paigaldamine 12
12. Pärast punktide täpsuse kinnitamist kasutage jooksuraja joonte pritsimiseks professionaalset märgistusmasinat. Pihustamiseks järgige rangelt täpseid punkte. Joonistatud valged jooned peaksid olema selged ja teravad, isegi paksusega.

Kokkuvõte

    Olümpiajooksuradade väljatöötamine on peegeldanud edusamme materjaliteaduses, inseneriteaduses ning kasvavat arusaamist sportlikust sooritusvõimest ja ohutusest. Alates lihtsatest mustusradadest Vana-Kreekas kuni kõrgtehnoloogiliste sünteetiliste pindadeni tänapäevastel staadionidel – iga areng on aidanud kaasa kiiremate, turvalisemate ja ühtlasemate võidusõidutingimuste loomisele kogu maailmas.


Postitusaeg: 19. juuni 2024